Tänasele koalitsioonile saadetud 12-leheküljeline aruteludokument koondab minu strateegilise vaate Rapla valla järgmisele arenguetapile. See ei tegele üksikute objektide ega päevapoliitiliste detailidega, vaid põhimõtetega, mille järgi valla arengut tervikuna juhtida. Keskne küsimus on, kuidas kujundada ühisest haldusruumist tegelik arenguruum, mis looks võimalused hariduse, kultuuri, spordi, ettevõtluse ja kogukondliku elu laiapõhjaliseks arenguks. Selle eelduseks on selge suund, eri piirkondade tugevuste sidumine ning valmisolek teha pikaajalisi ja kogu valda arvestavaid valikuid. Kirjutasin arvamusloo siia oma kodulehele, mis avab selle vaate keskseid lähtekohti. Usun, et need põhimõtted puudutavad kõiki omavalitsusi, kes tahavad homset kujundada, mitte üksnes tänast korraldada.
Viimase lihvi sai see just Eesti taasiseseisvumispäeval.
Haldusreform ühendas Rapla, Juuru, Kaiu ja Raikküla valla üheks omavalitsuseks. Ühised piirid ja ühine vallavalitsus tekkisid otsusega aastal 2017. Ühiseks vallaks saamine sisulises mõttes võtab aga märksa rohkem aega ja vajab teadlikku lähenemist.
Nüüd tuleb astuda järgmine samm: liikuda ühisest haldusruumist ühisesse arenguruumi. See tähendab Rapla valla kujundamist tervikuna, kus linn, piirkondlikud keskused ja väiksemad kogukonnad ei konkureeri omavahel, vaid täidavad üksteist toetavaid rolle. Selleks tuleb julgeda, aga ka osata vaadata ühe valdkonna, asutuse või piirkonna küsimusest kaugemale ning hinnata iga suurema valiku mõju kogu vallale.
Muutunud olud sunnivad tegema valikuid
Rapla valla tegelikkust kujundavad korraga mitu suurt muutust. Elanikkond vananeb, tööealiste inimeste arv väheneb, mitmes valdkonnas napib spetsialiste ning ootused avalike teenuste kvaliteedile kasvavad. Samal ajal lisandub omavalitsustele ülesandeid, millele rahalist katet antakse heal juhul näpuotsaga.
Need ei ole kauged tulevikuprognoosid. Nende mõju on juba praegu näha haridusvõrgus, sotsiaalteenustes, transpordis, vallavara kasutamises ja eelarveotsustes.
Kõike senist ei ole võimalik muutumatul kujul jätkata ja samal ajal kõiki uusi ootusi täita. Seda oleks aus tunnistada. Poliitilise juhtimise ülesanne ei ole lubada kõike kõigile, vaid seada prioriteedid, võrrelda võimalikke lahendusi ja võtta tehtud valikute eest vastutus.
Rapla vallal ei ole puudu arengukavadest ega eesmärkidest. Keerulisem küsimus on, kuidas need eesmärgid omavahel siduda, piiratud võimaluste korral tähtsuse järjekorda panna ning muuta konkreetseteks eelarve- ja juhtimisotsusteks.
Ka arengut ei saa mõõta üksnes uute hoonete, rajatiste ja projektide arvuga. Iga investeering toob endaga kaasa pikaajalised hooldus-, energia-, personali- ja muud kulud. Mõnikord võib areng tähendada hoopis olemasoleva teenuse paremat korraldamist, mitme tegevuse ühendamist, koostööd naaberomavalitsusega või loobumist kavatsusest, mille ülalpidamine hakkaks piirama meie järgmisi valikuid.
Üks vald ei tähenda ühesuguseid lahendusi
Rapla vald on üks omavalitsus, kuid selle kandid on oma asustuse, ajaloo, identiteedi ja inimeste igapäevase liikumise poolest väga erinevad. Seda erinevust ei ole vaja kaotada.
Ühtne vald ei tähenda, et igas piirkonnas peab olema täpselt ühesugune teenus täpselt samal viisil korraldatuna. Ühtsed peavad olema põhimõtted: inimeste võrdne kohtlemine, teenuse kvaliteet, otsuste põhjendatus ja vastutustundlik rahakasutus. Lahendus ise võib sõltuda piirkonna vajadusest ja võimalustest.
Ka valla halduspiir ei lange alati kokku inimese tegeliku elukorraldusega. Mõne Rapla valla kandi loomulik tõmbekeskus võib asuda naaberomavalitsuses. Samal ajal kasutavad teiste valdade inimesed Rapla linnas pakutavaid teenuseid, õpivad siin, töötavad siin ja osalevad meie kultuuri- või spordielus.
Seda tegelikkust ei ole mõtet eirata. Kui koostöö teise omavalitsusega annab inimesele parema ja jätkusuutlikuma lahenduse, tuleb selle võimaluse üle sisuliselt läbi rääkida. Koostöö eeldab aga mõlema poole selget poliitilist tahet ning kokkulepet vastutuse ja rahastamise kohta. Koostöö ei saa tähendada seda, et üks otsustab ja teine peab arve tasuma.
Tugev Rapla linn on kogu valla huvides. Maakonnakeskust ei kujunda aga Rapla vald üksi – oluline on, kas ka teised Raplamaa vallad näevad tugevas Raplas ühist huvi ja on valmis sellesse panustama. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ kaardil Raplat tähistava täpi suurus ei tohiks jääda pelgalt sõnamulinaks, vaid selle taga peab olema kogu maakonna ühine soov kujundada Raplast tugev piirkondlik keskus.
Samal ajal sõltub valla elujõud sellest, kas piirkondlikes ja kogukondlikes keskustes säilivad inimeste jaoks olulised teenused, tegevusvõimalused ja kohalik algatus. Neid eesmärke ei tule vastandada. Rapla linna ning valla erinevaid keskusi tuleb arendada omavahel seotud tervikuna.
Teenus enne hoonet
Kõige teravamalt tulevad need valikud esile haridusvõrgu ja vallavara puhul. Arutelud kipuvad kiiresti keskenduma konkreetsele koolile, lasteaiale või hoonele. Tegelikult peaks esimene küsimus olema, millist vajadust me lahendame ja millist teenust soovime pakkuda.
Hoone on teenuse osutamise vahend, mitte teenus ise.
See ei tähenda, et hoone tehniline seisund, asukoht või kogukondlik tähendus poleks olulised. Neid kõiki tuleb otsuse tegemisel arvestada. Kuid koos kasutuse, investeerimisvajaduse, tööjõu olemasolu, transpordi, ülalpidamiskulude ja võimalike alternatiividega.
Kui senine hoone ei sobi enam vajaliku tegevuse korraldamiseks või selle korrastamine ei ole mõistliku kogukuluga võimalik, tuleb kõigepealt leida teenusele või kogukondlikule tegevusele jätkusuutlik lahendus. Alles seejärel saab eraldi otsustada hoone tuleviku üle. Hoone kasutamise muutmine ei pea tähendama selles toimunud vajaliku tegevuse lõppu.
Sama põhimõte kehtib hariduses. Meie eesmärk ei saa olla üksnes olemasoleva võrgu säilitamine. Esikohal peavad olema õppija areng, hariduse kvaliteet ja selle tegelik kättesaadavus. Muudatusi ei tohi teha ainult kokkuhoiu pärast, kuid ka demograafilisi muutusi, õpetajate nappust ja lahenduste pikaajalist kogukulu ei saa arutelust välja jätta.
Rapla valla tulevik sõltub suuresti sellest, kas noored pered näevad siin head kohta laste kasvatamiseks. Haridus ja noorsootöö on selle usalduse ühed olulisemad alused.
Avalik teenus algab inimese vajadusest
Avaliku teenuse väärtust ei näita see, kas meil on selle jaoks olemas osakond, ametikoht või eraldi asutus. Väärtust näitab see, kas inimene saab õigel ajal vajaliku ja arusaadava lahenduse.
Inimese jaoks on vald üks tervik. Ta ei pea teadma, millise osakonna, asutuse või partneri ülesanne tema küsimus on. Veel vähem peaks ta ise kandma valla sisemise töökorralduse kokkusobitamise koormust.
Seepärast tuleb teenuste korraldamisel alustada inimese vajadusest ja soovitud tulemusest. Alles seejärel tuleb otsustada, milline asutus, spetsialist või partner on selle saavutamiseks kõige sobivam. Mõnikord tähendab see senisest suuremat koostööd valla sees, mõnikord teiste omavalitsuste, riigi, ettevõtjate või kogukondadega.
Sotsiaalvaldkonnas tähendab see suuremat rõhku ennetusele ja varajasele toele. Mida kauem saab inimene iseseisvalt oma kodus ja kogukonnas toime tulla, seda parem on see nii inimesele kui ka vallale. Abi peab olema olemas enne, kui probleemist on saanud kriis.
Valla organisatsioonis tähendab sama põhimõte, et põhitegevust tuleb juhtida võimalikult teenuse lähedal, kuid finants-, personali-, IT-, hanke-, õigus- ja varahalduse oskusi kujundada kogu organisatsiooni ühise võimekusena. Eesmärk ei ole koondada kõiki otsuseid vallamajja, vaid vähendada dubleerimist ja anda asutuste juhtidele rohkem aega oma põhitegevuse juhtimiseks.
Kogukond on partner, mitte otsustaja asendaja
Rapla valla üks suuremaid tugevusi on aktiivsed kogukonnad. Kohalikud inimesed tunnevad oma piirkonna vajadusi ja võimalusi sageli paremini kui ükski ametnik või poliitik. Seda teadmist tuleb otsuste ettevalmistamisel kasutada.
Kaasamine peab aga olema aus. Inimestele tuleb algusest peale öelda, millist küsimust lahendatakse, millised valikud on veel avatud ja mida on võimalik mõjutada. Kui valikuruum on piiratud, tuleb ka seda selgelt tunnistada.
Kaasamine ei tähenda, et otsuse teeb kogukond või et enim häält tegev seisukoht muutub automaatselt avalikuks huviks. Kogukond ise ei ole alati ühel arvamusel. Poliitilise otsustaja kohustus on kuulata erinevaid seisukohti, hinnata nende kõrval mõju teistele piirkondadele ja kogu vallale ning lõpuks otsustada ja vastutada.
Samuti ei tohi kogukonna valmisolekut panustada kasutada ettekäändena omavalitsuse kohustuste üleandmiseks. Partnerlus tähendab selgelt kokku lepitud rolle, ressursse ja vastutust.
Areng vajab selget mõõdupuud
Olen pakkunud välja kuus küsimust, millele peaks vastama enne iga suurema poliitilise valiku tegemist.
Millist probleemi me lahendame? Millised on realistlikud alternatiivid? Kellele loob lahendus väärtust ja kellele toob koormuse? Kas see on pikaajaliselt jõukohane? Kes vastutab otsuse elluviimise eest? Ning kuidas hindame hiljem, kas saavutasime soovitud tulemuse?
Need küsimused ei anna ette ühte „õiget“ vastust ega võta kelleltki poliitilist otsustusõigust. Küll aga sunnivad need meid võrdlema erinevaid lahendusi samadel alustel ning oma valikuid inimestele arusaadavalt põhjendama.
Sama oluline on toimepidevus. Tõhusam töökorraldus ei tohi tekitada olukorda, kus oluline teenus sõltub ainult ühest inimesest, süsteemist, asukohast või partnerist. Kriis ei ole aeg, mil hakata üles ehitama koostööd, usaldust ja asendatavaid lahendusi. Need peavad olema loodud varem.
Otsustada tuleb ka siis, kui otsus ei meeldi kõigile
Rapla valla järgmine arenguetapp ei sõltu sellest, kui palju uusi dokumente suudame koostada. See sõltub sellest, kas suudame kokku leppida põhimõtetes, teha nende järgi vajalikud otsused ning jääda neile kindlaks ka siis, kui valikud on keerulised või ebapopulaarsed.
Minu pakutud suund ei tähenda Rapla valla kantide ühetaoliseks muutmist. Meie tugevus seisneb nende erinevas ajaloos, inimestes, ettevõtluses, looduses, kultuuris ja kogukondlikes traditsioonides. Ühine vald peab aitama neil tugevustel kasvada ja omavahel seostuda.
Ühisest haldusruumist ühiseks arenguruumiks jõuame siis, kui suudame vaadata üksikust hoonest teenuseni, ühest asutusest kogu teenusvõrguni ja ühe piirkonna soovist kogu valla pikaajalise huvini.
See ei tähenda, et kõik saavad alati soovitud vastuse. Küll aga peab iga inimene saama aru, millist eesmärki otsus teenib, milliseid võimalusi kaaluti ja miks jõuti just sellise valikuni.
Hea juhtimine algab julgusest põhimõtted välja öelda. Tegelikkust muudavad need alles siis, kui jõuavad igapäevastesse otsustesse ja tegudesse. Muutus nõuab aega ja järjekindlust, kuid ka julgust murda harjumusi, mis enam eesmärki ei teeni.
