Lugu on avaldatud Raplamaa Sõnumites arvamusartiklina 18. september 2026
Rapla vallas elab üle 13 000 inimese. Oleks naiivne arvata, et kõik vallavalitsuse otsused saavad kõigile meeldida või et ka koalitsioonis peame kõiges ühtemoodi mõtlema. Mina olen oma strateegilise vaate ausalt lauale pannud, sest valla tulevikku ei saa kujundada keeruliste otsuste eest peitu pugedes. Aga kui ajakirjanik väidab, et suur hulk inimesi on valmis vallavanemat umbusaldama, tekib õigustatud küsimus: kas see on teadmine, ajakirjaniku hinnang või püüd kujundada poliitilist tegelikkust?
Ajakirjaniku ülesanne on võimu kontrollida, küsida ja vajadusel olla teravalt kriitiline. Ka vallavanema suhtes. Eriti vallavanema suhtes. Aga üks asi on küsida. Teine asi on esitada küsimuse sees väiteid, mille faktilist alust lugejale ei avata.
Raplamaa Sõnumites ilmunud intervjuus küsib ajakirjanik abivallavanemalt, viidates „suurele hulgale inimestele“, kes olevat valmis vallavanemat umbusaldama.
Kust see teadmine pärineb? Kas ajakirjanik on rääkinud volikogu liikmetega, kellel on selline kavatsus? Kas on olemas konkreetne algatus? Või on see tema enda hinnang poliitilisele olukorrale?
Ma ei välista ühtegi neist võimalustest. Vallavanem ei peagi teadma kõike, mida poliitilistes ringkondades arutatakse. Aga lugeja võiks teada, millele ajakirjaniku väide tugineb.
Küsimuse vorm ei muuda selle sisse kirjutatud väidet faktiks.
Ja siit jõuamegi poliitika juurde.
Üle 13 000 elanikuga vallas on inimestel erinevad ootused, vajadused ja arusaamad sellest, kuidas vald peaks arenema. Kõigi soovidega ei ole võimalik korraga arvestada.
Minu vastutus vallavanemana on vaadata valda tervikuna, pakkuda välja suund ning põhjendada, miks pean üht või teist valikut vajalikuks.
Augustis jagasin koalitsiooniga oma 15-leheküljelist strateegilist vaadet „Rapla vald 2026+. Minu strateegiline vaade järgmisele arenguetapile,“ mis sai viimase lihvi 20. augustil. Jah, justnimelt Eesti taasiseseisvumispäeval.
Panin sinna kirja, kuidas mina näen Rapla valla järgmisi arengusamme. Milliseid valikuid peame tegema hariduses, valla vara kasutamises, teenuste korraldamises ja investeeringutes. Kuidas hoida kulud pikemas vaates jõukohased ning kujundada poliitiline juhtimine nii, et vallavalitsusel oleks selge suund ja ametnikel võimalus oma tööd teha.
Ma ei eelda, et kõik need seisukohad kõigile meeldivad. Vastupidi. Ka koalitsioonis võivad minu ettepanekud tekitada erinevaid arvamusi, küsimusi ja vastuseisu. See ongi sisulise arutelu loomulik osa.
Iseküsimus on, kas me tahame ja viitsime neid arutelusid pidada või tahame „lihtsalt“ valitseda.
Aus poliitiline koostöö ei tähenda erimeelsuste puudumist. See tähendab valmisolekut neist avatult rääkida.
Me ei pea kõiges ühtemoodi mõtlema. Küll aga peame valitsemisvastutuse kandjatena suutma kokku leppida ühistes prioriteetides. Kui täielikku üksmeelt ei sünni, tuleb otsida lahendusi, mis arvestavad ka üksteise jaoks kõige olulisemate piiridega.
Mitu pead on ikkagi mitu pead.
Nii nagu kohalikku poliitikasse tulles, olen ka vallavanemana oma seisukohad avatult välja öelnud. Ma ei pea enda nägemust ainuõigeks. Olen valmis kuulama, vaidlema ja vajadusel oma seisukohti muutma. Olen seda vallavanemana ka teinud.
Aga valla arengut ei saa juhtida nii, et poeme keeruliste ja valusate otsuste eest harjumuspärasuse taha peitu, kuigi teame, et senisel viisil jätkamine kahjustab pikemas vaates meie valla tulevikku.
Minu ülesanne vallavanemana on pakkuda välja arengusuunad, volikogu ülesanne on seada poliitilised prioriteedid ning minu juhitud vallavalitsuse vastutus on need ellu viia.
Ka opositsiooni soov valitsemise juurde pääseda on poliitika loomulik osa. Eriti uue volikogu töö alguses, kui poliitilised kokkulepped ja erinevad arusaamad juhtimisest alles proovile pannakse.
Umbusaldamine on üks demokraatlikest võimalustest poliitilist vastutust käsitleda. Kui selleks tekib vajalik toetus, saab volikogu seda teha.
Aga iga eriarvamus ei ole umbusalduse ettevalmistamine.
Ja siit tagasi ajakirjanduse juurde.
Eelpool nimetatud intervjuus väidab ajakirjanik, et rahulolematust on väga palju ning viitab nõndanimetatud Lipa hääletusele, kus koalitsiooni hääled ei pidanud.
Ühe konkreetse eelnõu päevakorrast väljaarvamine ei tähenda, et erimeelsused puudutasid selle põhiküsimust. Erinevad võivad olla ka arusaamad sellest, kuidas ja millises tempos soovitud tulemuseni jõuda.
Kuidas jõuab ajakirjanik sellest järelduseni, et rahulolematust on väga palju ja suur hulk inimesi on valmis vallavanemat umbusaldama? Võib-olla on ajakirjanikul selle kohta teave. Aga lugejale ei ole seda seost selgitatud.
Kahjuks ei ole see esimene kord, kui olen pidanud meie maakonnalehe tähelepanu juhtima vajadusele eristada ajakirjaniku hinnanguid kontrollitud faktidest.
Ajakirjanik oleks võinud täiesti õigustatult küsida, kas koalitsioonis on erimeelsusi, kas vallavanemal on jätkuvalt volikogu toetus või kas umbusaldamise võimalust on arutatud.
Selle asemel esitati küsimuses juba väide suure hulga inimeste valmisoleku kohta, jättes mulje, nagu oleks tegemist teadaoleva poliitilise asjaoluga.
Kui ajakirjanikul on selle kohta teave, on see uudis. Kui tegemist on tema hinnanguga, tuleb see sellisena esitada.
Raplamaa Sõnumitel on võimalus aidata inimestel mõista, milliste valikute ees meie omavalitsused seisavad ja millist tulevikku neile kavandatakse. Üksikud hääletused ja konfliktid väärivad kajastamist, kuid nende kõrval võiks lugejani jõuda ka see, mille üle tegelikult vaieldakse.
Minu augustis koostatud strateegiline vaade on üks võimalus neid valikuid sisuliselt arutada. Mitmed selles toodud seisukohad on jõudnud ka Rapla valla eelarvestrateegia ning arengukava tegevuskava 2027–2030 muutmise eelnõudesse, mis liiguvad esimese lugemise poole ning on avalikus dokumendihalduses kõigile tutvumiseks kättesaadavad.
Mina olen oma vaate välja öelnud. Olen valmis seda põhjendama, selle üle vaidlema ja vajadusel muutma. Sama avatust ootan avalikult esitatud väidete puhul.
Ma ei tea, kas ajakirjanik ise soovib vallavanema umbusaldamist. Ega peagi teadma. Tema isiklikud poliitilised eelistused ei ole siin küsimus. Küsimus on selles, kas ajakirjanik kirjeldab poliitilist olukorda või kujundab oma küsimuse sõnastusega sellest juba kindla ettekujutuse.
Sõltumatu ajakirjandus on üks demokraatia nurgakive. Maakonnaleht ei pea vallavanemat toetama. Küll aga peab lugeja saama eristada fakte, hinnanguid ja oletusi.
Seega küsin Raplamaa Sõnumitelt: millele tugineb väide, et suur hulk inimesi on valmis Rapla vallavanemat umbusaldama?
Kui sellele on konkreetne alus, siis rääkigem sellest. Kui ei ole, siis ärgem esitagem oletust teadaoleva faktina.