Head õpetajad, tugispetsialistid, haridusjuhid ja hariduse sõbrad! Head tänased tunnustatavad!
Õpetajate ees kõnet pidades tuleb ikka väike koolipoisi tunne. Kas mõte on selge, laused korralikud ja ega liiga pikaks ei lähe? Püüan täna hakkama saada nii, et keegi ei peaks pärast ütlema: „Rain, mõte oli isegi olemas, aga…“
Täna täname konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ nominente ja laureaate ning Rapla valla aasta õpetaja kandidaate.
Mul on hea meel, et saame tunnustada inimesi, kes panustavad meie haridusse ja seda väga erineval moel.
Lapse kõrval on õpetaja, kes aitab tal õppida. Tugispetsialist, kes oskab märgata raskust ja leida viisi sellest üle saamiseks. Huvialaõpetaja, kelle juures võib laps avastada oma ande või saada julguse esimest korda teiste ette astuda. Haridusjuht, kes hoiab meeskonda ja vastutab selle eest, et ühine töö sujuks. Ja hariduse sõber, kes võtab aega ning paneb õla alla, sest talle läheb korda, kuidas meie lastel läheb.
Hea haridus sünnib nende inimeste koostöös. Mul on hea meel ja au teid täna tänada.
Rapla valla aasta õpetaja tiitlile esitati 24 kandidaati. Kakskümmend neli inimest, kelle töö on kellelegi nii korda läinud, et ta võttis aja ja pani selle kirja. See on juba iseenesest suur tunnustus. Keegi on märganud, meeles pidanud ja tahtnud teistelegi öelda: vaadake, kui hea õpetaja meil on.
Nende seast valikut teha oli ülimalt keeruline. Kuidas võrrelda inimest, kes on aidanud lapsel lugema õppida, inimesega, kes on toonud tagasi tema usu endasse? Või õpetajat, kelle tunnis tekib esimest korda tunne, et sellest keerulisest ainest on täitsa võimalik aru saada?
Täna saab üks inimene Rapla valla aasta õpetaja tiitli. AGA kõigil kandidaatidel on põhjust tunda uhkust. Samamoodi kõigil neil, kelle panust on märgatud ja tunnustatud üleriigilise konkursi raames.
Kui oma kooliajale tagasi mõtleme, siis mõni valem võib olla meelest läinud. Mõnel meist ilmselt rohkem kui mõni. Seda tunnetavad eriti lapsevanemad… Aga õpetajat mäletame. Mäletame, kuidas ta meiega rääkis. Kas tema käest julges küsida. Kas ta oli õiglane. Kas ta märkas, kui midagi oli halvasti.
Vahel jääb aastakümneteks meelde üks lause: „Proovi veel. Sa saad hakkama.“
Ütleja enda jaoks võis see olla tavaline neljapäev. Lapse jaoks hetk, millest midagi muutus.
Selles töös saavad paljud tulemused nähtavaks alles aastaid hiljem. Te annate iga päev midagi kaasa, teadmata täpselt, millal see inimesel elus kasutusse läheb. Tihtipeale saab inimene alles täiskasvanuna aru, miks õpetaja nõudis, uuesti proovima pani või lihtsalt ei andnud alla. Ja kuigi see kunagine koolijüts ei pruugi seda teile enam ütlema tulla, siis päris paljud neist – usun ma – mõtlevad teie peale tänutundega.
Mina pean väga lugu inimestest, kes hoolivad ja julgevad olla samal ajal ka nõudlikud. Kes aitavad pingutada ning tunnevad ära, millal on vaja rohkem tuge ja millal anda inimesele ruumi ise proovida ja otsustada. See eeldab inimese tundmist. Ja päris suurt kannatlikkust.
Haridusvaldkonnas töötavatelt inimestelt oodatakse palju. Tuleb osata selgitada, kuulata, innustada, rahustada ja lahendada. Vahel ilmselt kõike seda ühe vahetunni jooksul.
Oma tänases rollis tean, et meie vastutus on aidata luua tingimused, kus te saate oma tööd hästi teha. Siia kuuluvad mõistlik töökorraldus, vajalik tugi ja valmisolek teid kuulata. Selle järgi saate teie ka meie tööd hinnata.
Täna tahan tänada ka teie kolleege ja lähedasi. Neid, kellega saab keerulise päeva läbi rääkida, häid ideid jagada või vahel lihtsalt koos naerda. Seda viimast läheb koolis kindlasti vaja. Heh, vallamajas ka.
Head hariduse hoidjad! Soovin teile rõõmu oma tööst, kolleege, kellele saab toetuda, ja aega ka iseendale. Ja et head sõnad jõuaksid teieni sagedamini. Näiteks ka ühel täiesti tavalisel neljapäeval.
Palju õnne kõigile tänastele tunnustatavatele! Aitäh teile selle töö ja hoolimise eest, millega te meie laste kõrval iga päev olemas olete. Toredat sügist ikka ka!
