Olen ise öelnud, et pean toimivat meeskonda tähtsamaks enda vallavanema ametisse jäämisest. Mõned pikema kogemusega poliitikud on sellele tähelepanu juhtinud, et poliitik ei tohiks poliitilisel ametikohal juhina seda öelda. Aga mida oleks väärt minu nõudlikkus teiste suhtes, kui ma enda puhul sama põhimõtet ei tunnistaks?
Seda mõtet ajendas mind lähemalt lahti kirjutama Margus Rink, kes rääkis „Terevisioonis“ enda lahkumisest Coop Panga juhi kohalt: „Mul kadus ühel hetkel ära nõukogu usaldus selja tagant. Ja minul tuli lahkuda. See ongi juhtide elu ja juhtide maailm.“
Vaatasin järele Margus Rinki intervjuud „Terevisioonis“ (reede 16.10,2026). Noogutasin päris mitme mõtte juures kaasa. Ta rääkis Estonia juhtimiskriisist, aga minul läks mõte üsna kiiresti vallajuhtimisele ja ühele enda lausele, mille kohta on poliitikakogemusega inimesed tähelepanekuid teinud.
Kirjutasin oma varasemas artiklis (saadav ka siin lehel): „Olen valmis jätkama meie vallakodanike teenimist vallavanemana, kuid pean tugevat ja oma ülesannetega toime tulevat meeskonda tähtsamaks enda ametisse jäämisest.“
Mõtlen seda jätkuvalt. Mulle on keeruline ette kujutada, kuidas saaksin vastutada valla juhtimise eest, kui näen, et meeskonnas koostöö ei toimi, aga jätan vajalikud muudatused tegemata, sest nii on minu enda ametikoht kindlam. Sellise arvestusega võib küll mõne ebamugava vestluse ära jätta. Töö tuleb aga ikkagi ära teha.
Rink rääkis sellest, et juhtimiskriis võib tekkida ühe suure sündmuse tagajärjel, aga ka tasapisi, kui usaldus aja jooksul kaob. Just see teine mõte jäi mind saatma. Kõik ei lähe korraga halvasti. Mõni asi jääb tegemata, mõni kokkulepe ei pea. Räägitakse uuesti läbi, proovitakse veel. Seda tuleb igas meeskonnas ette.
Keeruliseks läheb siis, kui samade küsimuste juurde tullakse üha tagasi ja midagi ei muutu. Lõpuks kulub liiga suur osa tööajast omavaheliste suhete klaarimisele. Teised ootavad samal ajal vastuseid ja otsuseid. Kaua saab neile öelda, et me veel arutame?
Ma ei arva, et iga erimeelsuse järel peab hakkama inimesi välja vahetama. Olen ise otsekohene ja nõudlik ning tean, et minuga ei pruugi alati lihtne olla. Aga ma tahan, et minuga vaieldaks, kui selleks on põhjust. Kui mu ettepanek ei tööta, siis öelge. Räägime läbi. Võib-olla olen jätnud midagi arvestamata või on kellelgi parem lahendus.
Pärast arutelu peab aga saama koos edasi töötada. Peab saama loota, et kokkulepitu tehakse ära ja iga küsimus ei jõua mõne aja pärast samas seisus uuesti lauale. Seda ootan oma meeskonnalt ja sama on õigus oodata minult.
Rinki intervjuus kõnetas mind eriti see, kuidas ta rääkis enda lahkumisest Coop Pangast. Tema sõnul kadus tal nõukogu usaldus ja tal tuli lahkuda. Ta rääkis sellest rahulikult kui juhi töö juurde kuuluvast võimalusest. Olen selle suhtumisega sada protsenti päri.
Vallavanema jaoks on selles võrdluses nõukogu rollis volikogu. Üksüheselt ettevõtet ja valda muidugi võrrelda ei saa, kuid usalduse ja vastutuse küsimus on siin sarnane. Mul tuleb oma ettepanekuid põhjendada ja volikogul on õigus minu tööle hinnang anda. Kui usaldust minu jätkamiseks enam ei ole, tuleb ka minul olla valmis lahkuma. Minu jaoks on see juhtimise loomulik osa, ka siis, kui jutt käib minust endast. Olgu see või poliitilise juhi ametikoht.
Samas peab vastutusega kaasnema võimalus oma tööd teha ja meeskonda kujundada. Ametiasutuses saab vallavanem koos oma meeskonnaga töökorraldust ja vajalikke muudatusi vahetumalt suunata. Poliitilise meeskonna puhul tuleb jõuda kokkuleppele partneritega. Mõlemal juhul peab saama ausalt rääkida sellest, mis toimib ja mis vajab muutmist. Kui koostöö enam ei toimi, tuleb leida lahendus, millega saab ka sisuliselt edasi töötada.
Ma mõistan, et poliitikas võib ühe inimese vahetamine tähendada palju enamat kui lihtsalt personalimuudatust. Sellega võivad kaasneda uued läbirääkimised, pinged ja risk ka enda ametikohale. Olen läbi elu pidanud organisatsiooni töövõimelisust olulisemaks kui isiklikku kindlustunnet. See on minu kindel veendumus, mitte vastus kellegi kriitikale. Loomulikult tuleb muudatuse tagajärgi kaaluda. Aga sama ausalt tuleb küsida, mida toob kaasa senisel viisil jätkamine. Kas asjad saavad paremini tehtud või lükkame lihtsalt otsuse edasi?
Rink rõhutas ka vajadust enne otsustamist olukorrast aru saada. Sellega olen samuti nõus. Juht peab kuulama ka neid, kelle jutt talle ei meeldi. Endal võib ju olla tunne, et oled piisavalt selgitanud ja kaasanud, aga kui teised sellest nii aru ei saa, tuleb küsida, miks. See puudutab ka mind.
Vallaelanik ei pea meie omavahelisi suhteid lahendama ega nende taha pidama jäänud tööd kinni maksma. Tema ootab, et vald oma ülesannetega hakkama saaks. Selle järgi tuleb lõpuks hinnata nii vallavanemat, tema meeskonda kui ka neid, kes vallajuhtimise kohta otsuseid teevad.
Tahan seda tööd teha ja olen valmis selle nimel jätkuvalt pingutama. Aga kui hakkan oma ametikoha säilitamise nimel jätma vajalikke asju ütlemata või tegemata, pean kõigepealt iseendale otsa vaatama ja küsima, miks ma üldse jätkan. Teiste ees võib ju oma valikuid põhjendada ka teiste huvidega. Iseenda ees tahan jääda aga ausaks. Siin on vastus ka minu mõtteviisile.
Vaatamata meie asutuse meeskonna jaoks raskele aastale ja muudatustele töökorralduses tunnen, et mul on edasiminekuks tugev tugi nii meeskonnas kui ka oma valimisliidu kaaslaste seas. See annab jõudu ja tahtmist jätkata. Koostöös poliitiliste partneritega on praegu muutuste aeg ning kõiki vastuseid veel ei ole. Kuhu me jõuame, sõltub meie ühistest otsustest ja tegudest. Muudatustega kaasneb paratamatult pingeid, aga senine koostöö on suures pildis olnud julgustav ja oleme liikunud õiges suunas. Seetõttu vaatan ka edasisele lootusrikkalt. Tööd on palju ja inimesi, kellega seda koos teha, samuti.