-
Järjejutt: Algus ja esimene sokk Juulikuu, 1997. Otsus, mis sõpradele tundus pöörane – jätta ettevõtlus ja minna vabatahtlikuna ajateenistusse. Veel esmaspäeval töötasin firmas, kus minu sõna maksis. Kaks päeva hiljem olin „madalam kui muru“. Lähenev 25. sünnipäev ja üks 18-aastane „nolk“ rühmaülemana karjub mu peale, nagu ma oleksin mingi loll. Raske, väga raske oli end […]
-
Eessõna Väljun ühel päeval meie Sadolini spordihoonest Raplas ja põrkan üle pika aja kokku sõbraga Röa külast. No kas paari nädalapärast siis Muhu ja Saaremaa väikeettevõtjaid külastama? Ivi Sark on taas gruppi kokku panemas, et kaugema kandi naabrite tegemisi kaema minna. Mul on olnud õnn paaril korral ennegi samalaadsetel sõitudel osaleda ja need on need, […]
-
SISSEJUHATUS, 04.09.2025 Eile astus üle 30-aasta aktiivselt Raplamaa elu vahendanud ajalehe asutaja ja looja Tõnis Tõnisson pensionäri teele. Kohtumisel läks jutuks see kunagine järjejutt tema lehes Nädaline. Interneti avarustest ma seda ei leidnud, ega ka oma digiarhiivist. Ju siis jäi kuhugile “flopi” peale… Aga hiljuti alustatud panipaiga inventuuriga tuli mul päevavalgele Tõnise poolt veel toimetamata […]
-
24. veebruar 2024, vahetult pärast Vabariigi Aastapäeva hommikust lipuheiskamist Rapla linna keskväljakul, astus Toomas minu juurde ja ütles rahulikul, kuid sihikindlal häälel: „Nii, septembris avame mälestuskivi Raplamaa metsavendadele.“ Sellest lausest sai alguse teekond, mis ei olnud lihtne. Meie teed ristusid veel mitmel korral. Nägin neid „kive, mis talle ette veeresid“, aga ükski neist teda ei […]
-
EESSÕNA Peaaegu kolm aastakümmet tagasi sattusin olukorda, mida ajateenijana võiks pidada üsna erakordseks. Nimelt tekkis mul võimalus vahetult peale “noorteaja” lõppu pääseda saksa keele eksamitele ning mind valitigi välja keele kursusele. See oli ettevalmistus ohvitseriks õppima minemiseks Saksa Mereväe Akadeemiasse. Ma olin vaevalt lõpetanud „noorteaja“ ja sedagi juhuste kokkulangemise tõttu algustanud kuu aega hiljem. Samas […]
-
Tasakaal on üks neist nähtamatutest alustaladest, mida vajame igas eluvaldkonnas – olgu see abielus, tööelus või rattaga sõites. See ei tähenda võrdsust. Tasakaal pigem vajab teadlikku ja süsteemset lähenemist. Rattaga sõites ei mõõda sa täpseid kraade, kuid sul on kindel siht. Pead tajuma, kas püsid rajal, sest kui üks pool vajub, lõppeb sõit paratamatult kukkumisega. […]
-
Rapla vallas levib poliitiline haigus: enne valimisi „avastatakse“ probleemid ja pakutakse lahendusi vihjega, et edasine sõltub kõik õigetest valikutest valimiskasti juures. See on lühinägelik, ebaväärikas ja ohtlik tee, sest nii müüakse maha ausus ja süvendatakse lõhesid. Küsimus on: kui kaugele me sellisel poliitilisel kultuuril lubame areneda? Vastus on meie kätes. Näiline abi reservfondist enne valimisi – kas lahendus või […]
-
Meie taasiseseisvumine ei sündinud relvaraginast ega veresaunast, vaid hoopis teistsugusest pinnasest. Inimesed otsustasid seista sirge seljaga, hoida kokku ja uskuda, et muutus on võimalik. See on lugu, kus olud ja inimesed kasvasid üksteisest üle, kuni kujunes teekond vabaduseni.Samas tuleb tõdeda, et iseseisvust ei taastatud vaid laulmisega. Mäletagem inimesi, kes võitlesid selle eest! Meie enda inimesed […]
-
Raplamaal, nagu paljudes teisteski Eesti paikades, kogevad inimesed üha sagedamini, et lähedal asunud teenused on kadunud või kolinud kaugemale. Kui postkontor sulgub, ühistransport hõreneb või kohaliku arsti aegadele tekib mitme nädalane järjekord, jääb inimestel õigustatud küsimus: kas me lihtsalt harjume kadumisega? Me räägime tihti just tagajärgedest, et „ühistransporti pole“, „teenus koliti linna“, „pole arste“. Aga […]
-
Nooremale põlvele teadmiseks, toona ei olnud meil muid avaliku eneseväljenduse kanaleid kui trükimeedia. Raplamaal ilmus „Ühistöö“, mille veergudele see kirjutis jõudis. Ma mäletan väga selgelt selle kirjatüki sündi. Oli taasiseseisvumise alguse aeg ja 26. märtsil 1989 toimusid NSVL Rahvasaadikute valimised. Me ei olnud veel valimisealised, olin saanud mõni kuu tagasi 16. Aga tunnetus, et midagi […]