Sõnavabadus kehtib ka vallavanemale ning hõlmab õigust ajakirjanduse väidetele vastu vaielda. Raplamaa Sõnumite juhtkiri loob eksitava seose intervjuu ja vallavalitsuse meeskonna muutmise ettepaneku vahel ning jätab vallavanema rolli puudulikult selgitatuks. Koostööprobleemidega tegelemine algab asjaosaliste omavahelisest arutelust. Avalikkuse ette jõudmise hetk ei näita, millal probleem tekkis või millal seda lahendama hakati. Lugeja väärib käsitlust, kus faktid, oletused ja hinnangud on selgelt eristatud.
Vallavanema otsuseid ja tööstiili peabki ajakirjandus kriitiliselt käsitlema. Samavõrd peab saama küsida, millele ajalehe enda väited ja järeldused tuginevad. Raplamaa Sõnumite juhtkirjas on mitu kohta, mis vajavad sellist täpsustamist.
Toimetus selgitab pikalt ajakirjaniku õigust küsida. Minu varasemas arvamusloos esitatud küsimus puudutas aga seda, millele tugineb väide suure hulga inimeste valmisolekust vallavanemat umbusaldada. Selle väite alust ja ulatust ei ole mulle seni sisuliselt selgitatud. Samal ajal olen alati rõhutanud ajakirjaniku õigusele küsida.
Juhtkiri ütleb: „Pelgalt küsimisega ei ole võimalik kellelegi liiga teha.“ Küsimus võib aga sisaldada eeldust, mida lugeja võtab tõsiasjana. Küsimärk lause lõpus ei muuda seda eeldust põhjendatuks. Kui küsin selle aluse kohta, kasutan samasugust õigust küsida, mida toimetus enda puhul õigustatult oluliseks peab.
Juhtkiri loob mulje, et ajakirjanduses kõlanu tekitas minus isiklikke kahtlusi, mille ajel kutsuti kokku koalitsioonipartnerite kohtumine. Tegelikult kujunes minu hinnang peaaegu kümne kuu koostöö jooksul. Esmalt tegelesin probleemidega otse asjaosalisega. Kui vajalikku muutust ei järgnenud, jõudis küsimus varasuvel valimisliidu juhtgruppi ning seejärel koalitsioonipartnerite arutellu.
Ajakirjandus neist varasematest aruteludest ei teadnud. Ma ei eeldagi, et pidi teadma. Ka omavalitsuse juhtkonna sisemisi koostööprobleeme peab saama esmalt omavahel lahendada. Iga erimeelsuse kohene avalik arutamine võib lahenduse leidmise hoopis keerulisemaks teha. Küll aga tuleb avalikkusele järeldusi esitades arvestada, et kogu eelnev töö ja suhtlus ei pruugi toimetusele teada olla.
Olen nüüd avalikult selgitanud (toimetus on oma juhtkirjas selle sisu kasutanud nii, nagu juhtkirja kirjutajale on see olnud sobilik), et minu ettepaneku põhjuseks olid pikema aja jooksul kujunenud puudujäägid usalduses, iseseisvas eestvedamises ja kokkulepitu elluviimises. Nende hinnangutega võib vaielda ning minu juhtimisviisi võib kritiseerida. Koostööprobleemide taandamine reaktsiooniks intervjuule jätab aga need põhjendused sisuliselt käsitlemata. Ka hilisem avalik vastasseis ei tõenda iseenesest varasemat väidet umbusaldajate hulga kohta.
Tõnis Tõnisson palus minult lühikesi vastuseid paarile küsimusele Rapla võimukoalitsiooni koostöövõime kohta. Pidasin vajalikuks selgitada ka probleemide kujunemist ja oma ettepaneku põhjuseid ning saatsin tervikliku arvamusartikli. Vastuse pikkus tulenes soovist anda lugejale vajalik taust ja võimalus minu põhjendusi hinnata. Ajakirjaniku küsimustes sisaldunud käsitlus oli minu hinnangul liiga kitsas, et selle piires toimunut selgitada. Minu juhtimiskogemus on õpetanud, et inimeste ja koostööga seotud otsused vajavad süvenemist ning nende põhjused ei mahu reeglina paari lühivastusesse.
Ka järgnenud kokkuleppel on konkreetne taust. Isamaa ettepanekul leppisime kokku, et valimisliit ja Isamaa jätkavad kahepoolseid kõnelusi ning kohtumisel räägitut enne järgmist kohtumist avalikkuse ette ei viida. Egle avaldas oma käsitluse vahetult pärast kohtumist. Minu etteheide puudutas sellest kokkuleppest kinnipidamist.
Juhtkiri nimetab toimunut tüli mahamatmise katseks. Partneritele järgmise kohtumiseni läbirääkimisaja jätmine ei anna iseenesest alust selliseks järelduseks. Arutelu pidi jätkuma ning lahendus oli alles lahtine: vaid minu kui vallavanema ettepanekuna koalitsioonile ja eelkõige Isamaale.
Eraldi vajab selgitamist otsustusõigus. Juhtkirjas lähevad omavahel segamini poliitiliste partnerite kokkulepped, vallavanema ettepanek ja volikogu otsus.
Koalitsiooni koostöötingimused lepivad kokku partnerid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõike 1 punkt 6 näeb ette, et vallavanem esitab volikogule ettepaneku valitsuse liikme vabastamiseks. Sama seaduse § 22 lõike 1 punkti 17 järgi otsustab vabastamise volikogu. Seega on meeskonna muutmise algatamine vallavanema pädevuses ning volikogul on õigus ettepanekut toetada või sellest keelduda. Koalitsioonikõnelustel otsitakse muudatusele poliitilist kokkulepet, kuid need ei asenda volikogu otsust.
Juhtkirjal on õigus selles, et erakond võib oma esindajaks pakkuda ka parteitu inimese. Olen ise lähtunud samast arusaamast. See on välja öeldud ka minu nn pikemas vastuses. Egle erakondlik kuuluvus ei ole minu põhjendus koostöö muutmiseks. Olen öelnud, et lähtume Isamaale kuuluva ametikoha täitmisel koalitsioonileppest ning näen võimalust erakonnaga koostööd jätkata. Selle vorm sõltub partnerite kokkuleppest ja poliitilisest reaalsusest.
Partneri õigus kandidaati esitada ei lahenda siiski küsimust, mida teha siis, kui koostöö enam ei toimi. Ka meie koalitsioonilepe seab poliitilistele ametikohtadele nimetatud inimestele ootuse täita oma vastutusvaldkonna ülesandeid ja viia ellu volikogu otsuseid. Nende ootuste täitmist peab saama hinnata kogu ametiaja jooksul. Juhtkirja viide vastastikusele meeldimisele jätab need tööalased nõudmised kõrvale.
Toimetus käsitleb minu seisukohta ultimatiivse nõudmisena ning soovitab leppida. Olen püüdnud ligi kümne kuu jooksul toimivat koostööd luua. Kui jõuan selle kogemuse põhjal järeldusele, et senisel kujul jätkata ei saa, pean seda partneritele ütlema. Neil on õigus minu hinnanguga mitte nõustuda ja pakkuda teistsugust lahendust. Läbirääkimistel tulebki välja selgitada, milline lahendus saab vajaliku toetuse ja võimaldab tööd jätkata.
Olen valmis vallavanemana jätkama. Samas olen oma valimisliidule öelnud, et neil on võimalik esitada ka uus kandidaat, sest pean juhtkonna pädevust ja koostöövõimet enda ametisse jäämisest tähtsamaks. Päris kindlasti ei ole ma valmis jätkama meeskonnaliikmega, kes minu hinnangul oma ülesannetega toime ei tule. Tema erakondlik kuuluvus või parteitus seda hinnangut ei muuda.
Vastutan oma juhtimisviisi, ettepanekute ja nende tagajärgede eest. Toimetuselt ootan valmisolekut vaadata sama kriitiliselt üle oma väited ja tõlgendused. Minu vastuväited ei piira ajakirjaniku küsimisõigust. Ka vallavanemal peab olema õigus öelda, kui tema seisukohti on esitatud eksitavalt. Sõnavabaduse kaitsmisega ei sobi kokku ootus, et ajakirjanduse kriitikaga tuleb vastuvaidlematult nõustuda. Ma ei kavatse seda teha ka tulevikus.
Ootan ajakirjanikelt kvaliteetset tööd ja valmisolekut oma väiteid põhjendada, kui need kahtluse alla seatakse. Enda vastuväiteid püüan alati argumentidega toetada ning arvestada teise poole öeldu tervikuga. Üksnes enda seisukohta toetavate katkendite valimine võib anda öeldust hoopis teise pildi.
Rapla elanikul on õigus oodata, et vald saab oma ülesannetega hakkama. Minu kohustus on koostööprobleemidega tegelda, vajalikud muudatused välja pakkuda ja neid põhjendada. Minu ettepanekut arutavad esmalt koalitsioonipartnerid, lõpliku otsuse teeb volikogu.