24. veebruar 2024, vahetult pärast Vabariigi Aastapäeva hommikust lipuheiskamist Rapla linna keskväljakul, astus Toomas minu juurde ja ütles rahulikul, kuid sihikindlal häälel:
„Nii, septembris avame mälestuskivi Raplamaa metsavendadele.“
Sellest lausest sai alguse teekond, mis ei olnud lihtne. Meie teed ristusid veel mitmel korral. Nägin neid „kive, mis talle ette veeresid“, aga ükski neist teda ei peatanud. Vastupidi, iga takistus näis olevat talle pigem kütus. Ja ühel päeval, kui märkasin mälestuskivi juba kiviraiduri platsil, sain aru: see mees viib oma lubadused ellu.
30.08.2025
Täna Raplas meie kahe torniga kiriku vahetus läheduses juhtuski midagi erakordset. Toomas Tõnissoni visadus ja südikus, aastatepikkune pühendumine ja uskumatu järjekindlus, on jätnud sügava jälje meie ajaloomällu.
Raplamaa metsavendadele pühendatud mälestuskivi, kuhu on graveeritud 180 langenud metsavenna nimed, kõneleb vabaduse hinnast ja julgusest rohkem kui tuhat sõna. See on justkui sümboolne, et mõnekümne meetri kaugusel asub ka Rapla Vabadussammas, millel samuti 180 inimese nimed. Need nimed kannavad edasi meie teadmist, lootust ja pühendumust vaba Eesti eest!
Mees, kes hoiab ajaloo elavana
Toomas pole kunagi olnud pelgalt korraldaja. Ta on ajaloomälu hoidja. Mees, kes juba lapsepõlves teadis metsavendade punkrite asukohti, kes kogus lugusid ja säilitas neid, et me ei unustaks.
Selle töö eest on ta pälvinud Vabaduse Tammepärja aumärgi. Ja täna lisandus sellele veelgi kaalukam tunnustus: Justiits- ja digiminister Liisa Ly Pakosta andis Toomasele üle Eesti Endiste Metsavendade Liidu kõrgeima autasu: tunnustuse töö eest, mille krooniks on austuskivi püstitamine.
„Kui meie ei mäleta, siis kes veel? See ei ole ainult ajalugu, see on meie rahva kestmise lugu,“ on Toomas öelnud ühes intervjuus, rääkides metsavendade mälestuse olulisusest.
Ajalookonverents
Mälestuskivi avamisele kõrval korraldas Toomas ka päevakohase minikonverentsi Rapla Kultuurikeskuses, et süvendada arutelu metsavendade pärandi ja selle tähenduse üle tänapäeva Eestis. See oli kohtumine, mis andis osalejatele uusi teadmisi ja võimaluse küsida, miks see teema on endiselt oluline. Ettekannetega esinesid:
- „Raplamaa metsavendadest,“ Martin Andreller, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige
- „Kaitsepolitsei tuust metsavendade tapmise uurimisel,“ Martin Arpo, endine KAPO asejuht
- „Üks lahendamata lugu Vahastu kandis,“ Arnold Unt, arheoloog, Eesti Sõjamuuseum
Ellujääja ja õpetaja
Aga Toomas on enamat kui ajaloouurija. Ta on ellujäämisinstruktor, kes õpetab, et kriisiolukorras on kõige tähtsam inimlikkus ja optimism:
30.08.2025
„Rõõmsameelne inimene tuleb kõige keerulisemast olukorrast paremini välja.“
Need ei ole pelgalt sõnad. Need on väärtused, mida ta jagab kõigile, kel on tahtmist õppida.
Tema loominguline ja rahulik külg avaneb Lokuta küla sepikojas, kus Toomas tegeleb lõkkesepisega ja õpetab seda noortele. Tema jaoks on sepatöö filosoofia, sest see nõuab aega, kannatlikkust ja keskendumist, andes ruumi ideedele ja mõtetele. Seal, leegis ja rauas, kohtub mineviku pärand tänapäevase loovusega.
Visionäär, kes vaatab kaugemale
Ja veel. Toomas on visionäär. Oma arvamusloos „Mälestusmärgid metsavendadele igasse maakonda!“ on ta kutsunud üles tegema sedasama, mida täna näeme Raplas: austama meie kangelasi, et vabaduse lugu elaks üle aegade. See pole pelgalt idee. See on missioon, mis ühendab põlvkondi.
Täna täitus unistus, mis seob mineviku ja tuleviku. See kivi ei ole lihtsalt kivi. See on vaikne tunnistaja julgusest, mis kandis meid vabaduse poole. Siim Jõgis Raplamaa Sõnumistest sai päevajuhi Heiki Magnuse käest väga selge sõnumi: Tänane tähtis päev tuleb talletada ajalukku ka läbi ajakirjanduse ning oodatud on kahe leheülest teemakohast artiklit.
Aitäh, Toomas, et olid selle töö süda ja hing. Et ei andnud alla, et tõid selle mälestuse meie linna südamesse ja andsid eeskuju teistele maakondadele. Ja et näitasid taas, et suurimad lood sünnivad alati inimeste tahtejõust.
Lisa kommentaar