Kohtumise korraldas MTÜ Kaiu Kodukant. Sissejuhatuses tõi Siim Kohari väga hästi välja eesmärgi ja koosoleku läbiviimise kokkulepped, et tagada rahumeelne ja sisuline arutelu. Igatahes väga hästi organiseeritud ja läbi viidud üritus. Usun, et kõik kohalolnud avaldavad tänu korraldajatele eesotsas Siimule.

Tegemist on „olulise ruumilise mõjuga objektiga.“ Seega otsuseid ei saa ega tohi teha kabinetivaikuses. Toon siinkohal välja kolm põhimõttelist mõtet:

1. Õiglane ja avatud protsess: kogukonda tuleb kaasata, mitte lihtsalt informeerida ja seda juba protsessi alguses, mitte siis, kui otsused on tehtud. Kui inimesed ise peavad end “kaasama” hakkama, siis on süsteem juba paigast ära. Rapla vallas see nii aga juhtus. Arvamuse avaldamiseni on jäänud vaid napp nädal.
2. Tasakaal keskkonna ja arengu vahel: taastuvenergia on vajalik, aga mitte iga hinna eest. Ei ole mõistlik püüda taastuvenergiat tagada taastuvenergia enda ülekasvatamisega. Nii ei loo me tasakaalu, vaid uue surve allikat. Arendused peavad sündima kooskõlas kohaliku elu ja loodusega. Me ei saa “keskkonna säästmise” loosungi all rikkuda inimeste elukeskkonda ega lõhkuda kogukonna sidusust.
3. Kohalikku elu väärtustav juhtimine: vallavanem (täna Gert Villard) peab seisma selle eest, et arendus ei tekitaks lõhesid ega kahjustaks kogukonna usaldust. Vallavanema roll pole pooli valida, vaid kaitsta õiglust ja tagada tasakaal. Tema kohustus on kogukonna hääle kuuldavaks tegemine ja faktipõhiste otsuste tegemine, mitte ainult arendaja huvile kinni jäämine. Ainult siis saab rääkida vallast, mis areneb teadlikult, mitte jõujoonte najal. Antud arenduse puhul tänane vallavanem meie kogukonna kaasamise vajadust kahjuks ei näinud. Seda kinnitas ta ka kohtumisel.

Kehtna valla poolne ettevalmistus: rohkem küsimusi kui vastuseid

Kehtna Vallavalitsuse ettekanne jättis rohkem küsimusi õhku kui küsimused vastuse leidsid. See ei ole isegi niivõrd otsene süüdistus ja kindlasti mitte taandatav ühe inimese suunas, kes suures pildis oli pigem sõnumi tooja. Kahtlemata on tegu keerulise küsimusega ja eriti väikevaldade puhul on tegu väga suure väljakutsega: nii laialdase kompetentsi puudumine. Seda enam on kaasamine hädavajalik, et koguda oma enda kogukonna kaudu valdkonna alaseid teadmisi ja kogemusi. Eelkõige väärt küsimusi esitamaks neid edasi erinevatele ametkondadele, mõju uuringute tegijatele ja arendajatele. 

Kohtumisel jäi minule küll mulje, et puudusid selged ülevaated mõjuhinnangutest ning mitmeid neist näisid üldse puuduvat. Rapla valla mõjualade kohta puudus igasugune analüüs, rääkimata müra-, vibratsiooni- või vilkumisuuringutest (shadow flicker). Need on reaalsed mõjud, mida tuleb mõõta, mitte oletada.

Samuti oli täielikult kõrvale jäetud kinnisvara väärtuse languse teema, mis otseselt puudutab inimeste tuleviku kindlustunnet. Kogukonna rahalist kasu käsitleti vaid riigi miinimumnõuete kaudu, ilma et vald oleks välja töötanud oma seisukohta. Terve ettevalmistus jättis mulje tuimast menetlusrutiinist, mitte teadlikust otsustusprotsessist. Põhiküsimus “mida tuulepargi rajamine tegelikult tähendab?” piirduti lakoonilise vastusega.

Küsimusi oli palju ja ma loodan, et mõlemad vallajuhid võtavad need endaga kaasa ja arvestavad neid menetluse protsessis. Ma tahan uskuda, et edasised menetlusetapid toovad ehk rohkem selgust.

Poliitiline show või sisuline arutelu?

Kui alguses tundus kahe naabervalla vahel olevat lihtsalt väike “ära panemine”, siis lõpus muutus arutelu koalitsiooni esinumbrite poliitpropagandaks. Sel hetkel loobusin ma teadlikult omapoolsest seisukohavõtust, et mitte kahjustada koosoleku tegelikku eesmärki: valmistada ette vallapoolne seisukoht tuulepargiala suhtes.

Seda enam, et sisendite andmiseks on jäänud vaid nädalapäevad. Nii on Rapla valla koalitsiooni senine loid ja tahtetu tegutsemine kaotanud väärtuslikku aega: sama palju, kui kulub lapse areng tema sünnini ehk 9 kuud. Päris pikk aeg!

Võib ju tunduda, et teemat hoiti tagaplaanil kuni hetkeni, mil seda sai kasutada valimiseelseks poliitiliseks agitatsiooniks. Aga ma ise seda ei usu. Lihtsalt ebamugavaid teemasid lükatakse edasi ja väljapääsuks kasutatakse alatuid – näpuga kellegi teise peale – näitamist.

Vallajuhtimine või mugav vaikimine?

Tänase koalitsiooni ja vallajuhtimise puhul jääb mulje, et kogukonna kaasamist mõistetakse pigem formaalsena kui sisulisena.

Koalitsiooni juht Rene Kokk märkis koosolekul, et arutlusel olnud planeering sai koalitsiooni laual juba 9 kuud tagasi “hävitava hinnangu”. Vallavanem ei võtnud teemat seejärel töösse ning arvestades hilisemat vaikust, näib, et teema vajus lihtsalt unustusse kuni kogukond ise initsiatiivi haaras.

Vallavanem Gert Villard selgitas, et kõik toimus “vastavalt seadusele ja menetluskorrale” ning et “Rapla vallal polnud midagi teha”. Seadus on miinimumtase. Aga kui me tahame, et inimesed tunneksid end turvaliselt ja usaldaksid valda, siis peab vald tegema rohkem kui miinimum. Kaasamine ei ole takistus, vaid eeldus läbimõeldud tegevusele, millele võib järgneda ka edukas arendus.

Alles kogukonna survel tunnistas ta, et oleks võinud kohtumise korraldada, kuid tema hinnangul puudutas teema vaid “kaht perekonda”.Koosoleku käigus aga selgus, et mõjutatud on vähemalt 15 kinnistut, rääkimata laiemast piirkonnast, keda teema otseselt puudutab.

Kokkuvõttes ei olnud küsimus seaduste täitmises, vaid valmiduses võtta vastutus ja näidata initsiatiivi.

Meie seisukoht: läbipaistvus ja teadlik juhtimine

Karjudes ja loosungeid lehvitades – nagu mõnes vanas vene filmis rinda paljaks rebides – ei võideta ühtegi lahingut. Meelgi muret tekkitavam oli aga see, kui koalitsiooni ühe tipp-poliitiku suust kõlas üleskutse sisuliselt seadusandlusega vastanduda: ühel hetkel riik ei suuda neid kohtuvaidlusi enam menetleda. See kõlab ohtlikult tuttavalt kaugest ajaloost üleskutsena minna „mõisa põletama,“ seekord taastuvenergia sildi all. Populismiks suurepärane! Samas ma usun, et me oleme nende sajandite jooksul saanud siiski targemaks…

Eile MTÜ Kaiu Kodukant tegi Rapla Vallavalitsuse tegemata jäänud tööd ja just seda, mida olen ikka ja jälle korranud, et tulemuslik „lahingplaan“ sünnib läbimõeldud koostöös. Ükski otsus ei tohi sündida salaja ega seadust eirates.

Arendusi saab kaaluda ainult siis, kui keskkonnamõju on põhjalikult hinnatud ja kogukond on kaasatud varases faasis. Kui uuringud või kohalikud huvid näitavad, et tuulikud ei sobi, siis vastus on ei.

Kõik seisukohad – ka kogukondade omad – tuleb ametlikult ja taasesitatavalt fikseerida ning neid julgelt esindada. Me juhime oma valda mitte emotsioonide, vaid teadmiste ja vastutuse põhjal. 

Rapla Vallakodanike Liit on vastu

Viimastel nädalatel on nii sotsiaalmeedias kui ka erinevate poliitiliste organisatsioonide esindajate poolt levitatud eksitavaid väiteid, nagu toetaksime tuuleparkide rajamist. Tegemist on puhast sorti populismiga, millel puudub igasugune tõepõhi.

Antud koosolek tõi aga selgelt välja, et populistlikud loosungid ei asenda sisulist tegutsemist. Just need samad poliitilised ühendused on lasknud ülejala minna “olulise ruumilise mõjuga objekti” planeeringu, mis mõjutab kõige otsesemalt meie valla elanikke.

Eilse arutelu põhjal on Rapla Vallakodanike Liit üheselt vastu T2 Lau taastuvenergiapargi arendamisele. See seisukoht ei sündinud emotsioonist, vaid arutelust, kus õhku jäi rohkem küsimusi kui oli vastuseid. Kõlama jäänud argumentatsioon ei andnud vähimatki põhjust seda arendust toetada.

Ja lõpuks…

Koalitsioonijuht Rene Kokk lubas isiklikult, et valitsuse piirkonnakoordinaator hakkab teemaga aktiivselt tegelema, tuues välja ka üsna täpse tegevusplaani. Pean tunnistama, et plaan oli iseenesest asjakohane ja realistlik.

Paraku ei vallavanem ega koordinaator öelnud selle peale mitte midagi. põhjuseid, miks selline olukord üldse tekkis, jääb paratamatult õhku kahtlus, kas need kaks üldse hoomavad olukorra tõsidust ning on suutelised seitsme päevaga ette valmistama Rapla valla seisukoha, mis peaks jõudma Kehtna valda.

Ja nii see valla juhtimine meil täna käibki – ikka läbi koalitsiooni juhi.