Tasakaal on üks neist nähtamatutest alustaladest, mida vajame igas eluvaldkonnas – olgu see abielus, tööelus või rattaga sõites. See ei tähenda võrdsust. Tasakaal pigem vajab teadlikku ja süsteemset lähenemist.
Rattaga sõites ei mõõda sa täpseid kraade, kuid sul on kindel siht. Pead tajuma, kas püsid rajal, sest kui üks pool vajub, lõppeb sõit paratamatult kukkumisega. See kehtib ka valla poliitikaga: kui üks osa vallast jääb tähelepanuta, kaotab kogu tervik oma tugevuse.
Tasakaal ei ole lihtsalt Exeli tabel
Keskuse ja maapiirkondade tasakaal ei tähenda ainult numbreid ja kalkulatsioone. See on usalduse, kohalolu ja pika vaate küsimus. Rapla vald on hajutatud, kus hingatakse piirkonniti omas rütmis – igaüks oma loo, identiteedi ja vajadustega.
Tasakaal tähendab, et kogukondi kuulatakse ja nendega arvestatakse. Kogukond ei ole ainult geograafiline punkt kaardil. See on inimeste vaheline side, mis põhineb
- ühistel väärtustel
- usaldusel
- soovil hoida ja arendada midagi koos.
Seepärast ei ole küsimus ainult asukohtades, vaid funktsioonides ja vajadustes, seda sõltumata piirkonnast. Nagu näiteks valdkonnapõhised kogukonnad – ettevõtjad, sport, kultuur või nende sees eraldi korvpall, koorilaul jne. Aga ka virtuaalsed, töökohtade seesmised või kodanikuühiskonna kogukonnad.
On selge, et Rapla kui valla ja maakonna keskus vajab investeeringuid, sest seal teenindatakse kõige rohkem inimesi. Kuid tugeva keskuse eelised ulatuvad kaugemale – need loovad võimalusi toetada ka hajaasustusega piirkondi, kus majanduslikult ebaefektiivsed lahendused on paratamatud. Kuigi kogu valla toimimine sõltub keskuse tugevusest, ei tohi areng tulla äärealade arvelt. Tasakaal tähendab, et tugev keskuse on kogu valla teenistuses, mitte vastupidi.
Kuidas saavutada tasakaalu?
Otsuseid teevad vastavalt pädevusele Vallavalitsus ja Vallavolikogu, kuid juhtimissüsteem peab kaasama kogukondi aruteludesse – eriti neid väga otseselt puudutavates küsimustes. Arutelud ei tohi piirduda ainult keskuse vaatega ja otsuste tagasisidestamine on siinjuures ülioluline. Näiteks uue lasteaia arutelul Raplasse ja sellele järgnenud valla otsusele toimus ka sihtgrupile tagasisidestamine. Arvamusi on palju, mistõttu on tagasiside protsess sageli pingeline. Kuna olin selles protsessis eestvedaja, kogesin seda omal nahal. Tihtipeale just see raskus ongi põhjus, miks tagasiside kui oluline etapp jääb tegemata. Piirdutakse Rapla Teatajas teavitamisega, aga teavitused ei asenda otsest selgitust sihtgrupile.
Ressursse ei tohiks suunata lihtsalt sinna, kus on rohkem „hääli või silmapaare“, vaid sinna, kus mõju on kõige suurem. Teenuseid tuleb arendada hajutatult ja nutikalt.
Näiteks paindlik liikumiskorraldus või piirkondlikud multifunktsionaalsed keskused, kus on koos lasteaed, kool, spordikeskus, raamatukogu ja kogukonnakeskus. Kaiu Hariduskeskus on sellele mõtteviisile lähedal.
See eeldab aga ka valusaid otsuseid. Heaks näiteks valusate otsuste eiramisele on Järlepa kandi olukord, kus lapsed käivad naabervalla koolis mitte ainult logistilistel põhjustel, vaid see on valla varasemate otsuste otsesed tulemused. Oluline küsimus on, millised paigad kujunevad tõmbekeskusteks, kus hoitakse teenuseid alles isegi siis, kui see ei ole majanduslikult kõige mõistlikum. Kuidas tagada piisav teenuse kvaliteet, seda ka haridusvaldkonnas? Tasakaalu leidmine saab toimida vaid siis, kui on olemas selge ja kõiki piirkondi hõlmav kokkulepe selles küsimuses.
Rapla vald ei saa olla vaid „Rapla linn“.
Rapla vald on tugev siis, kui iga küla ja piirkond tunneb, et neid on arengu protsessidesse tegelikult kaasatud. Kõiki rahuldava tulemuse leidmine on utoopia. Kuid arutelud peavad olema avatud ja kaasavad. Tasakaalu loome siis, kui räägime kogu vallast, mitte ainult „keskuse tänavatest“, vaid ka „külavaheteedest“.
Meie väljakutse on hoida see hajus tervik koos ja anda igale nurgale tunne, et ta kuulub päriselt Rapla valla südamesse. Sest ainult nii liigume edasi ühes rütmis ja ühes suunas.
KÜSIMUS Sulle, hea lugeja.
Eesti elu ja liikumisharjumused on viimase sajandi jooksul oluliselt muutunud – näiteks ca 100 aastat tagasi elas 87% inimestest maal. Rapla vallas on nüüd aeg mõelda piirkondlike tõmbekeskuste peale ning korraldada liikumine ja teenused nende järgi: Rapla linn → tõmbekeskused → väikeasulad ja hajaasustus.
Mida arvad Sina? Kas valla piirkondi tuleks arendada edasi vana viisi, nõukaaja pärandit järgides või tuleks keskenduda piirkondlike tõmbekeskuste loomisele?
Lisa kommentaar