Rapla vallas levib poliitiline haigus: enne valimisi „avastatakse“ probleemid ja pakutakse lahendusi vihjega, et edasine sõltub kõik õigetest valikutest valimiskasti juures. See on lühinägelik, ebaväärikas ja ohtlik tee, sest nii müüakse maha ausus ja süvendatakse lõhesid. Küsimus on: kui kaugele me sellisel poliitilisel kultuuril lubame areneda? Vastus on meie kätes.

Näiline abi reservfondist enne valimisi – kas lahendus või lõks?

Hiljuti ilmus ühe piirkonna kogukonna lehel pilt otsusest eraldada reservfondist raha ajutise lahenduse jaoks, mis leevendab ühte konkreetset muret. Postituse autor küsis õigustatult: mis edasi saab?

Kommentaarides lisandus vihje: koalitsioon on valmis pakkuma pisut pikemat ajutist lahendust, aga „tehke valimistel õiged valikud“. Üks koalitsiooni poliitiline liider kinnitas seda isegi silmapilgutava emotikoniga. See on tülgastav.

Kas sellised otsused enne valimisi on jätkusuutlikud või lihtsalt „lehmakauplemine“? Vajadus ei kao ju aastaga kuhugi. Mis saab siis edasi? Kas tõesti sõltub kõik poliitilisest kasust?

Miks selline olukord üldse tekkis?

Inimestel on siin õigus! Lapsevanematena tahame oma lapsele parimat ja see on leitud naabervallast. Olgu põhjuseks kvaliteet või logistika, tähtis on, et meie antud teenus selles piirkonnas ei vasta nende ootustele. Seda olukorda ei saa eitada ja jõuga muuta!

Sellised valikud on meie valla varasemate, ühinemiseelselt tehtud poliitiliste otsuste tagajärg. Küsimus pole mineviku süüdistamises, vaid tuleviku kindlustamises. Mida pakub Rapla vald täna ja homme?

Poliitprostitutsioon = usalduse müümine häälte nimel

Lubaduste jagamine vihjega „tehke õige otsus“ on musternäide halvast poliitikast, kus häälte püük seatakse valla jätkusuutliku arengu ette. See on poliitprostitutsioon, mis sööb usaldust ja pidurdab avatud juhtimiskultuuri.

Selline poliitiline kultuur jätab üle valla olulised asjad tegemata, sest ressursse ja tähelepanu jaotatakse poliitilise kasu järgi. Lõhe kogukondade vahel kasvab ja tekib tunne: Meie hääl maksab ainult siis, kui see on valimistel vajalik.

See ei tähenda, et piirkonna mure tuleks jätta lahendamata. Vastupidi, mina toetan pikaajalist lahendust! Lahendused ei tohi sõltuda valimistest, vaid tegelikest vajadustest.

14 arutelu ja olulisim ootus

Osalesin pea kõigis uue arengukava 14 arutelus. Mitte ükski teine kohalik poliitik ei võtnud selleks aega. Ma ei ütle seda uhkusega, vaid kurbusega, sest seal räägiti päris probleemidest.

Minu analüüsis tõusis teiste murede seast esikohale just liiklusohutus ja ühenduste puudumine. Ehk siis, see ei ole ühe piirkonna mure, vaid vallaülene probleem. Ja tekib küsimus: Mida lubatakse neile, kelle külas elab vähe rahvast ja kust hääli palju ei tule?

Rapla valda tuleb juhtida tervikuna, seda ka näiteks transpordis. Kiireid lahendusi pole sageli olemas, kuid see ei tohi olla ettekääne vaikimiseks. Suurte probleemide lahendamine algab inimestega rääkimisest, mitte kabinetivaikusest ega valikulisest suhtlemisest. Juht peab ütlema: miks ühe piirkonna mure saab lahenduse kohe ja teise oma mitte ning milline on plaan edasi. See tähendab vahel ka ebamugavaid sõnumeid, aga see ongi vastutus.

Valik on meie käes

Iga kant peab tundma end osana ühtsest vallast, mitte häälepüügiplatsina. Mina valin süsteemse ja jätkusuutliku arengu, sest Rapla valla inimesed seda väärivad!

Poliitprostitutsioon – miks ma kasutan seda sõna?

Tavaliselt oleme harjunud seda kuulma partei vahetajate kohta. Ma ei kasuta seda väljendit selle efektsuse tõttu, vaid see on täpne kirjeldus olukorrast, kus avaliku raha kasutust seostatakse häälte püüdmisega ning otsuseid tehakse poliitilise kasu, mitte pikaajalise arengu nimel. Kui me seda lubame, kaotame nii ühtsuse kui ka võimaluse arendada Rapla valda atraktiivse ja ausa elukeskkonnana.