Tea inimesi, kellele annad oma usalduse ja keda julged ja tahad ka kogu „usalduse andmise perioodi“ kõnetada. Siin rubriigis on võimalus Sul mind paremini tundma õppida. Mehest, kes poliitstrateegilise loogika vastaselt nii vara teada andis valmisolekust panustada valla arengusse väga vastutusrikkalt positsioonilt – vallavanemana. Valimisperioodi suured sõnad on reeglina ilusad, aga mis sõnadega on valitav olnud sõber läbi pika aja… See aitab luua pilti inimese loomusest, kes ta on, mis teed ta on käinud, mis on kujundanud teda selliseks nagu ta on…

Avalooks on kõne 01. aprillist 2019

Kuna alles see päev ju oli, siis alustagemgi sellest. Kõned näitavad inimese loomust ja mõttemaailma. Need on kas „puusalt tulistatud“ või suunatud teadliku sisuga, mille taga on kümneid aspekte… Antud kõnegi on enamat, kui lihtsalt sünnipäeva konstateerimine.
Saa muuhulgas teada, millal pühitseti omal ajal uue aasta algust, kas väeosa loomine oli seotud mingi vembuga ja kuidas algas üks algus. Samuti millisel kohal oli minu suhtumine aususesse ka sellel ajal või kuidas suhtusin koostöösse ka sellel oma enda arengu etapil. Loe ja saa teada minu mõttemaailma kõrvalt ka tillukest kildu ajaloost. Huvitaval kombel on tuua mitmestki aspektist paralleele tänasele vallavalitsuse tegemistele. Oled tänatud, kui jagad seda lugu oma inimesteni. Aitäh!
Kõne on peetud Mereväe baasi sõjaväelisel rivistusel, kui teenisin Eesti riiki mereväekapteni ametikohal Mereväebaasi ülemana.

Kindral Tõnisson läks rügemendi kööki revideerima. Ukse juures tuli talle vastu sõdur, supikatel käes. Kindral käskis sõduril seisma jääda ja ütles: “Tooge lusikas!” Sõdur jahmatas veidi, tahtis midagi öelda, kuid kindrali resoluutse hoiaku peale tõi siis lusika. Kindral Tõnisson maitses korra, teise korra ja ütles siis: “Söök!” Sõdur lõi kannad kokku ja käe kõrva äärde ning ütles: “Just nii, härra kindral, see on katlapesu vesi!”

Hea meeskond, head külalised. Teatavasti tähistatakse täna ka naljapäeva. Nalja tegemine 1. aprillil sai alguse paavst Gregorius XIII kalendrireformiga 16. sajandil, kui uue aasta tähistamine viidi 1. aprillilt 1. jaanuarile. Enne reformi pühitseti traditsiooniliselt uut aastat paljudes vanades kultuurides, muuhulgas roomlaste ja hindude poolt just 1. aprillil. Pärimuse järgi põhjustas see muutus palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid hakati siis haneks tõmbama, neile naljanäitusi saatma või narriks hüüdma. Selle päeva nimi paljudes keeltes ongi narripäev.

Ei ole kinnitust leidnud, et Mereväebaasi loomine oleks olnud seotud mingi vembu viskamisega. 92 aastat tagasi sündis meie struktuuriüksus kogu kaitseväe struktuuri korrastamise tulemusena. Selleks ajaks oli tehtud suur töö, et Mereväebaasist saaks korralik tagalaväeosa, mis hakkas funktsioneerima praeguses Miinisadamas. Sellele eelnes Eesti Rahvusväeosade mereväejaoskonna loomine 27. märtsil 1918, mille koosseisus oli ka ametikoht insener-mehaanik, keda võiks nimetada mereväebaasi ülema eelkäijaks.

Mereväe tagalateenistus arenes kiirelt ja juba 1919. aasta 2. veebruaril loodi vastavalt Sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri suulisele korraldusele Merejõudude juhatajale alluva asutusena Merejõudude Tehnika- ja Varustusamet, mille alla kuulusid Merejõudude varustuslaod, sadamatehased, töökojad, kõik riigi laevaehituse- ja remondiettevõtted. See oli aeg, kui Merejõudude käes oli kogu Eesti mereasjandus. Sadamatehased olid ka üks suuremaid tööstusettevõtteid, mis töötasid Eesti Rahvaväe erinevate vajaduste rahuldamiseks, alates soomusrongide ehitamisest kuni haiglavoodite valmistamiseni. Selle ülemaks oli Nikolai Link, tema asetäitja Paul Gerretz. Viimasest sai 1. aprillil 1927 esimene Mereväebaasi ülem.

Umbes nädalapäevad tagasi vaatasin teatriauhindade kätteandmise tseremooniat. Sellelaadsetel rituaalidel nominendid toonitavad alati tagala olemasolu tähtsust, peetakse vajalikuks tänada peret, vahetut koostöömeeskonda, oma tehnilist meeskonda ja muid taustajõude. Mereväebaasis on mereväelaste jaoks see tagala, see „kindel linn ja
varjupaik”. Nii nagu need nominendid tänavad oma meeskondi, sest üksi edu ei saavutata, nii on ka iga teise meeskonnaga. Teada ütlus on, et üksi võib jõuda kiiremini edasi, meeskonnaga aga jõuab kindlasti kaugele.

Mereväebaasi ootavad muudatused. Eelmisel aastal juunis (autori viide: 2018) tekkis juba lootus meie töötingimuste paranemisele, kui aasta lõpuks kinnitati otsused ja plaan külmutati (autori viide: Vahipataljoni liigutamine Paldiskisse ja renoveeritud hoone Mereväe kasutusse andmine. See on tänaseks teostunud). Samas ei maksa pead norgu lasta, see ei aita meid kuidagi edasi. Paari kuu pärast algavad uute plaanide arutelud koos uute suundadega, mis lähevad otsustena uude RKAK-i (autori viide: Riigikaitse Arengukava). Selle raames vaadatakse teemat laiemalt. Kas sõjasadama asukohana jääb edasi 29. juunil 1912. aastal tsaar Nikolai II osalusel Peeter Suure merekindluse sõjasadama nurgakivi saanud Miinisadam, mis 1918. aasta novembrist ja 1994. aastast peale okupatsiooniarmee lahkumist Eesti mereväelaste kasutusse läks? Või hoopis ehitame uue sõjasadama väljaspoole Tallinna, näiteks Paldiskisse (mis oli jutuks ka paarkümmend aastat tagasi) või hoopis Saaremaale? Kuna Merevägi vajab nagunii suuri investeeringuid kaasaegsete töötingimuste saavutamiseks, tulebki vaadata erinevatele variantidele ausalt otsa ning kaaluda nii plusse kui ka miinuseid, milline oleks sõjalises mõttes ja muid tehnilisi olusid arvestades meie õige tee. Otsused, mis suunas me liikuma hakkame, tehakse juba mais (autori viide: 2019). Täna on mereväelaste kodusadam uhkusega Miinisadam!

Asukoht asukohaks. Kõige tähtsam on aga meeskond ja mina olen kindlasti „kaugele jõudmise” pooldaja ehk ma usun koostöösse, sest – nii nagu juba eelpool öeldud – üksi ehk saabki kiiremini, aga koostöös jõuame üheskoos kaugemale. Hea toimiva meeskonna selgrooks on tugev juhtimisstruktuur ning inimesed antud ametikohtadel. Meenutades anekdooti kindral Tõnissonist, siis juhi enda kuulamisoskus aitaks tal endal nii mõnigi solk maitsmata jätta… Selged otsused, selged suunised on selle tee tööriistadeks, et kogu meeskond saaks jõuda ka kõige kaugemate eesmärkideni! Seetõttu teatasin ka jaanuaris toimunud mereväe üldkoosolekul mereväebaasi peamise 2019. aasta eesmärgina juhtimiskvaliteedi parandamist ja see algab minust endast, mereväebaasi ülemast. Head kolleegid, mu hea meeskond, mul on uhke teha mereväebaasi paremaks ja efektiivsemaks just koos teiega, aitäh!

Õnnitlen teid Mereväebaasi 92. aastapäeva puhul! Ja muidugi, head naljapäeva! Sellest viimasest lähtuvalt lõpetaksin oma sõnavõtu 1936. aasta uudistes toodud looga, kus mereväelaste seas levivad uued terminid. Samas tõstatatakse üles küsimus, kas tegu on tõe või naljaga. Kui inimese käest, kelle olukord pole kiita, küsitakse: kuidas käsi käib? Vastatakse SOS ehk „seisukord on sant“. Teisel puhul aga vastati SOTS. Küsija kohe reageerib, et ta ei ole sots. Vastaja aga seletab lühendi lahti: SOTS ehk „seisukord on täitsa sant“. Millisena sina meie olukorda näed, on juba sinu mõtlemise küsimus. Positiivsust meie mõtetesse! Edu meie tegemistesse!

Mere kutsel! Mere kaitse! Elagu Eesti Merevägi!